context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud? | [
{
"answer_start": 139,
"text": "dolomiidist"
}
] | Estonia puiestee | a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Mis oli Sakala keskuse esialgne eesmärk? | [
{
"answer_start": 40,
"text": "poliitharidushoone"
}
] | Estonia puiestee | 99c89607-fef6-4888-a1f5-5f0e7ccb025e |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Milline Sakala keskuse osa jäeti ümberehitamisel alles? | [
{
"answer_start": 233,
"text": "nurgatorn"
}
] | Estonia puiestee | f5f7bfa8-3358-46a7-ac8e-8504fe17b860 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu? | [
{
"answer_start": 385,
"text": "korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
}
] | Estonia puiestee | fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu? | [
{
"answer_start": 396,
"text": "üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
}
] | Estonia puiestee | fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada? | [
{
"answer_start": 788,
"text": "uue kohtuhoone"
}
] | Estonia puiestee | 920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada? | [
{
"answer_start": 792,
"text": "kohtuhoone"
}
] | Estonia puiestee | 920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee? | [
{
"answer_start": 40,
"text": "Estonia teatrimaja"
}
] | Estonia puiestee | 3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee? | [
{
"answer_start": 48,
"text": "teatrimaja"
}
] | Estonia puiestee | 3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline pank tegutses Estonia puiestee 27? | [
{
"answer_start": 408,
"text": "Põllupidajate Ühispank"
}
] | Estonia puiestee | bd584422-ccfc-4027-a0a6-25792404bbf5 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 227,
"text": "ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 260,
"text": "lihakauplus"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 260,
"text": "lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 234,
"text": "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 234,
"text": "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. | Kes projekteeris Estonia puiestee 27 hoone? | [
{
"answer_start": 163,
"text": "Franz de Vries"
}
] | Estonia puiestee | ce96aca7-7095-4b72-a962-7c857e4eecc0 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 105,
"text": "Vene turu juures asunud Viru väravast"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 129,
"text": "Viru väravast"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 105,
"text": "Vene turu juures"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni)"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "De la Gardie reduudini"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "praeguse Kaarli kirikuni"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mitu rida puid Estonia puiesteel esialgu kasvas? | [
{
"answer_start": 396,
"text": "kahest"
}
] | Estonia puiestee | acef2dc4-6aea-44bf-8104-3c2e6ccffb7e |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 166,
"text": "väikese kaarja jõnksu"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 174,
"text": "kaarja jõnksu"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 174,
"text": "kaarja"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval? | [
{
"answer_start": 232,
"text": "Georg Otsa tänav"
}
] | Estonia puiestee | 0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). | Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval? | [
{
"answer_start": 232,
"text": "Georg Otsa"
}
] | Estonia puiestee | 0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886 |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Kui suur osa Gröönimaast on aastaringselt jää ja lume all? | [
{
"answer_start": 63,
"text": "Üle 80%"
}
] | Gröönimaa | 224cc8e2-f138-4dc8-ae75-ea8b4cba1c8f |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi? | [
{
"answer_start": 458,
"text": "saare idarannikule"
}
] | Gröönimaa | dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi? | [
{
"answer_start": 464,
"text": "idarannikule"
}
] | Gröönimaa | dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Kui kõrge on Taani kõrgeim tipp? | [
{
"answer_start": 552,
"text": "3694 m"
}
] | Gröönimaa | 62ee29b8-12f8-4876-80ee-fb934bcd724f |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 328,
"text": "Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 352,
"text": "rahvuspark"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 371,
"text": "maailma suurim looduskaitseala"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 386,
"text": "looduskaitseala"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all? | [
{
"answer_start": 184,
"text": "kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset"
}
] | Gröönimaa | bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3 |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. | Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all? | [
{
"answer_start": 191,
"text": "üle 300 m allpool Maailmamere taset"
}
] | Gröönimaa | bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Milliseid tooteid Gröönimaa sisse veab? | [
{
"answer_start": 413,
"text": "masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust"
}
] | Gröönimaa | 900a1ef0-d8f0-46eb-b7ec-7521222fabf2 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid (sh krevette)"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Mis on Gröönimaa suurima kalandusettevõtte nimi? | [
{
"answer_start": 89,
"text": "Royal Greenland"
}
] | Gröönimaa | 128419cd-8a6f-4341-ad19-c0ef0da0cf89 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Milliseid suuremaid veeloomi Gröönimaal püütakse? | [
{
"answer_start": 156,
"text": "hülge- ja vaalajahiga"
}
] | Gröönimaa | 9fdb7a37-8d45-4fc5-bf74-6cbe169095a8 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada? | [
{
"answer_start": 305,
"text": "on sõlmitud kalandusleping"
}
] | Gröönimaa | adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani. | Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada? | [
{
"answer_start": 317,
"text": "kalandusleping"
}
] | Gröönimaa | adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Milliseid loomi paleoeskimod pidasid? | [
{
"answer_start": 674,
"text": "koeri"
}
] | Gröönimaa | d65b93f9-60f0-448a-8020-f7909faa328d |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Millega paleoeskimod saaki püüdsid? | [
{
"answer_start": 284,
"text": "harpuunid, odad, vibud"
}
] | Gröönimaa | 2bef1509-f541-4376-984a-55c312cddec3 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "vastavalt püügihooajale"
}
] | Gröönimaa | 8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama? | [
{
"answer_start": 517,
"text": "püügihooajale"
}
] | Gröönimaa | 8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Milliseid taimi paleoeskimod toiduks tarvitasid? | [
{
"answer_start": 661,
"text": "marju"
}
] | Gröönimaa | 7c5b3d22-52e8-451e-b609-a0fa04746de8 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld. | Millal paleoeskimod Gröönimaale saabusid? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi"
}
] | Gröönimaa | 677c4ea4-80cd-446c-a190-8c5b6cd68537 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse. | Mida kasutati Dorseti kultuuris lõkke asemel? | [
{
"answer_start": 178,
"text": "steatiidist lambid"
}
] | Gröönimaa | c0e4f0c7-1c2a-4c00-9b2f-91411cf3db92 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse. | Kui palju inimesi mahtus elama Dorseti kultuuri eluasemetesse? | [
{
"answer_start": 385,
"text": "palju perekondi"
}
] | Gröönimaa | 352fb05d-ffc3-4d4f-8178-ace4e725b8d5 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse. | Kes oli Dorseti kultuuris religioosne juht? | [
{
"answer_start": 441,
"text": "šamaani"
}
] | Gröönimaa | b86975d3-f492-466e-a376-4ff4550c0a9a |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse. | Millises Gröönimaa piirkonnas elas Dorseti kultuuri lõpus kõige rohkem inimesi? | [
{
"answer_start": 583,
"text": "loodeosasse"
}
] | Gröönimaa | 5fae1ffc-b345-4a4c-8487-f9a79fe1f4da |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse. | Kuidas andsid steatiidist lambid valgust? | [
{
"answer_start": 205,
"text": "põletati mereimetajate rasva"
}
] | Gröönimaa | f37021d4-4593-40b1-802e-7e7bb6f9924f |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks? | [
{
"answer_start": 165,
"text": "Gunnbjörn Úlfsson"
}
] | Gröönimaa | 1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks? | [
{
"answer_start": 154,
"text": "islandlane Gunnbjörn Úlfsson"
}
] | Gröönimaa | 1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Millal kolis Gröönimaale esimene islandlane, vastavalt islandi saagale? | [
{
"answer_start": 271,
"text": "982. aasta paiku"
}
] | Gröönimaa | 427ff024-617b-45c7-a133-9f7af12b3e84 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Mille järgi valis Eiríkr Punane Gröönimaal elamiseks sobivaid paiku? | [
{
"answer_start": 369,
"text": "loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad"
}
] | Gröönimaa | 6deb785c-0727-43e0-ba02-f2a757e7aa75 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 613,
"text": "Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 638,
"text": "sealsed rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 646,
"text": "rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Kus maabusid islandi asustajad? | [
{
"answer_start": 712,
"text": "Gröönimaa edelaosa"
}
] | Gröönimaa | 32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. | Kus maabusid islandi asustajad? | [
{
"answer_start": 722,
"text": "edelaosa"
}
] | Gröönimaa | 32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Milliseid loomi hakkasid islandlased Gröönimaal kasvatama? | [
{
"answer_start": 527,
"text": "lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead"
}
] | Gröönimaa | ae2853ce-9c79-48f0-97c0-32b6b4fc0418 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Kust tõid Gröönimaa islandlased puitu? | [
{
"answer_start": 892,
"text": "Ameerika"
}
] | Gröönimaa | c4d51fbd-e96b-4abd-8afa-8387383a750a |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Missugust puitu leidub Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 970,
"text": "vaid ajupuud"
}
] | Gröönimaa | 9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Missugust puitu leidub Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 975,
"text": "ajupuud"
}
] | Gröönimaa | 9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 345,
"text": "3000–5000 inimest"
}
] | Gröönimaa | 44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 345,
"text": "3000–5000"
}
] | Gröönimaa | 44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. | Mitu Skandinaavia pühakoda oli Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 484,
"text": "üle kümne"
}
] | Gröönimaa | 66220742-5bf8-4b92-bd4c-32324def8d8b |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Miks hääbus Gröönimaa asustus? | [
{
"answer_start": 18,
"text": "põhjused ei ole päriselt selged"
}
] | Gröönimaa | adda9275-beb9-4c16-b916-671b4795b251 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 110,
"text": "ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 110,
"text": "ikaldusi"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 130,
"text": "inuittide liikumise lõuna poole"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 120,
"text": "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 130,
"text": "inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 120,
"text": "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mida kandis seljas surnud mees? | [
{
"answer_start": 422,
"text": "villased ja hülgenahksed rõivad"
}
] | Gröönimaa | 918dcd84-70c3-4e1c-a192-2c4bc1075c2f |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Mis materjalist ehitatud hooneid nähti Gröönimaal 16. sajandi keskel? | [
{
"answer_start": 349,
"text": "kivimaju"
}
] | Gröönimaa | 4f882af6-708f-4b69-aaf6-f15f8523ebff |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud. | Kuidas mõjutas kliima jahenemine Gröönimaa ja Euroopa suhteid? | [
{
"answer_start": 165,
"text": "raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9de20975-aa4f-49ac-97a1-3fa102ed7f7e |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest. | Millist Gröönimaa piirkonda inuitid ei asustanud? | [
{
"answer_start": 189,
"text": "kõige põhjapoolsemasse"
}
] | Gröönimaa | 39d263b9-05a8-4d0c-8e42-91abfaa2a544 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest. | Millega inuitid valdavalt tegelesid? | [
{
"answer_start": 430,
"text": "vaalapüük"
}
] | Gröönimaa | 1ed27939-3e4b-4b6f-ae76-a4ce642af9d1 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest. | Kus elasid inuitid suvel? | [
{
"answer_start": 640,
"text": "telkides"
}
] | Gröönimaa | d002445a-6ad5-4737-935a-5f5fe78b8826 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest. | Millega katsid inuitid majade seinad ja katused? | [
{
"answer_start": 764,
"text": "hülgenahkadega"
}
] | Gröönimaa | 497cf379-6a8e-4e4b-8251-bc83f68de7ae |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest. | Kuidas nimetati inuittide lumest maju? | [
{
"answer_start": 815,
"text": "iglusid"
}
] | Gröönimaa | 637b7394-4c49-430f-9935-cb693371e8b2 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Keda Hans Egede Gröönimaale otsima tuli? | [
{
"answer_start": 85,
"text": "viikingite järeltulijad"
}
] | Gröönimaa | 7461a579-412f-4a31-9622-c3eca852fa5e |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Millise praeguse linna kohal asus Godthåb? | [
{
"answer_start": 278,
"text": "Nuuk"
}
] | Gröönimaa | b01b41a4-7ab3-4d8c-bca9-06a1a00489b1 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Mis aastal sai Gröönimaa ametlikult Taani asumaaks? | [
{
"answer_start": 391,
"text": "1814"
}
] | Gröönimaa | 8f35e2e4-3518-463f-9132-04e28cc48cc8 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Mis aastal sai Gröönimaa päriselt Taani osaks? | [
{
"answer_start": 446,
"text": "1953"
}
] | Gröönimaa | 573176aa-7958-44ae-be64-dc0946378cfb |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Mis ametit pidas Hans Egede? | [
{
"answer_start": 37,
"text": "kirikuõpetaja"
}
] | Gröönimaa | a4b3ab33-c13f-48ea-a89f-7038591fbb80 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "Aastal 1814"
}
] | Gröönimaa | c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse. | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 31,
"text": "Norra kirikuõpetaja"
}
] | Gröönimaa | c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mis keeles oli Johannese evangeelium kirjutatud? | [
{
"answer_start": 826,
"text": "koinees"
}
] | Johannese evangeelium | 74eef953-d009-4867-b3f2-95cd34df64ea |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 539,
"text": "juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 539,
"text": "juudikristlaste gruppi"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 566,
"text": "johanneslikku koolkonda"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Millest räägib Johannese evangeelium? | [
{
"answer_start": 96,
"text": "Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta"
}
] | Johannese evangeelium | 4a377891-df24-4515-bdb0-516aca093b8d |