Errors
stringlengths 14
545
| GLEU-Corrections
stringlengths 13
589
|
|---|---|
Põlludel kasvatati nisu, rukis, oder, hernes, naeris, kapsas jne. Pärast aga hakkas kartuli ja ristlehe kasvatamine. | Põldudel kasvatati nisu, rukist, otra, hernest, naerist, kapsast jne. Pärast aga algas kartuli ja ristikheina kasvatamine. |
Madu ja hunt olid, näiteks, karjaloomade jaoks ohtlikud, seepärast ka muistendites ja muinasjutudes neil on negatiivne roll. | Madu ja hunt olid näiteks kariloomade jaoks ohtlikud, seepärast on neil ka muistendites ja muinasjuttudes negatiivne roll. |
Riimiliste laulude värss on nende võrreldes palju mitmekesisem. | Riimiliste laulude värss on nendega võrreldes palju mitmekesisem. |
See kõik elavned värsi monotoonsust. | See kõik elavdab värsi monotoonsust. |
Kõnekäändudel on oma funktsioon: neid kasutatakse teistes rahvaluuleliikides ja ilukirjanduses keele elavnemiseks. | Kõnekäändudel on oma funktsioon: neid kasutatakse teistes rahvaluuleliikides ja ilukirjanduses keele elavdamiseks. |
Oma struktuuri poolt koosneb mõistatus küsimusest ja vastusest. | Oma struktuuri poolest koosneb mõistatus küsimusest ja vastusest. |
F. R. Faehlmann oli Eesti Õpetatut Seltsi tegelane, hiljem ka presidentina. | F. R. Faehlmann oli Õpetatud Eesti Seltsi tegelane, hiljem ka president. |
Sellele viitavad mitud arheoloogilised leied. | Sellele viitavad mitmed arheoloogilised leiud. |
Selle tuhkaga väeti mulda. | Selle tuhaga väetati mulda. |
Hiljem kui ilmusid spetsiaalsed põlluharimismasinad põllu töö sai natuke kergemaks. | Hiljem, kui ilmusid spetsiaalsed põlluharimismasinad, läks põllutöö natuke kergemaks. |
Haldjad võivad olla kui nähtamatud, nii ka võib neid kohtada. | Haldjad võivad olla nähtamatud ja neid võib ka kohata. |
Need elavad omal alal ja võivad olla kui ohtlikud, nii ka heatahtlikud. | Nad elavad omal alal ja võivad olla nii ohtlikud kui ka heatahtlikud. |
Selleks et nende käest midagi saada, peab nendele midagi ohverdama ja käituda nendega väga viisakalt. | Selleks et nende käest midagi saada, peab nendele midagi ohverdama ja nendega väga viisakalt käituma. |
Abiellunud naisel pidi ka põld olema, neiud aga ei kandnud põlde. | Abielunaisel pidi olema ka põll, neiud aga ei kandnud põlle. |
Tööd jätkas ka lastele. | Tööd jätkus ka lastele. |
Pärast väetamist pidi kiiresti maad kündma hakata, sest kui väetis kuivab õhu käes, siis ei ole temast suurt abi. | Pärast väetamist pidi kiiresti maad kündma hakkama, sest kui väetis õhu käes kuivab, siis ei ole temast suurt abi. |
Pärast väetamist hakati põld kündma. | Pärast väetamist hakati põldu kündma. |
Künniriistadeks olid igasuguseid tüüpe atru, mis arvestasid maa kvaliteeti ja kündja jõudu. | Künniriistadeks olid igasugust tüüpi adrad, mis arvestasid maa kvaliteeti ja kündja jõudu. |
Sellistes muinasjuttudes väljendatakse protesti ebaõiguslikkuse vastu. | Sellistes muinasjuttudes väljendatakse protesti ebaõigluse vastu. |
Seal ei ole lahte, kus võiks areneda kalatoostust ega maastiku, et ehitada kaevatusi. | Seal ei ole lahte, kus võiks arendada kalatööstust, ega sobivat maastikku, et ehitada kaevandusi. |
1224 a lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõistlus Eesti mandriosal. | 1224. a lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosas. |
Lisaks sellele on maakonnas kokku üle 30 erinevaid muuseumi ja galerii. | Lisaks sellele on maakonnas kokku üle 30 erineva muuseumi ja galerii. |
Hiiumaal on palju putumatuid loodust. | Hiiumaal on palju puutumatut loodust. |
Noored lähevad õppima mandrile ja jäävad elama seal. | Noored lähevad mandrile õppima ja jäävad sinna elama. |
Põletanud puudest said väetiseks tuhku. | Põletatud puudest saadi väetiseks tuhka. |
Hiljem hakati kasutama kahevälja süsteem. | Hiljem hakati kasutama kaheväljasüsteemi. |
Haldjate ilmumine seoti millega halva juhtumisega. | Haldjate ilmumist seostati millegi halva juhtumisega. |
Et haldja oleks lahke, anti talle sööki ja jooki. | Et haldjas oleks lahke, anti talle sööki ja jooki. |
Kui inimesed rikkusid mingit kaitumise reeglid, siis haldja oli vihane, tegi kurja peremehele. | Kui inimesed rikkusid mingit käitumisreeglit, siis oli haldjas vihane ning tegi peremehele kurja. |
Usuti, et haldja peab andma luba maja ehitamisele, teise majja kolimisele. | Usuti, et haldjas peab andma loa maja ehitamiseks, teise majja kolimiseks. |
Eriti tähtsamateks olid viljakushaldjad. | Eriti tähtsad olid viljakushaldjad. |
Haldjaks võis saada surnute inimeste hing. | Haldjaks võis saada surnud inimeste hing. |
Peterson on töödes kirjeldas ja analüüsis eesti rahvaluule ja tõi siia mütoloogilised motiivid, mida eesti rahvaluules ei olnud. | Peterson kirjeldas ja analüüsis eesti rahvaluulet ja tõi sisse mütoloogilised motiivid, mida eesti rahvaluules ei olnud. |
Põlvamaa inimeste arv on viimastel aastatel kahanenud, üheks põhjuseks sündimuste väike arv ja ka kohalike inimeste väljasõit teistesse paikadesse, seoses töökohtade puudumise tõttu. | Põlvamaa inimeste arv on viimastel aastatel kahanenud, üheks põhjuseks on väike sündimus ja ka kohalike inimeste ümberasumine teistesse paikadesse töökohtade puudumise tõttu. |
Oma asendi tänu Saaremaa oli kaitstud paljudest vaenlastest mandrimaakondade võrdluseld, aga see takistus ka linna-, kulturielu arengule. | Tänu oma asendile oli Saaremaa võrreldes mandrimaakondadega kaitstud paljude vaenlaste eest, aga see takistas ka linnade ning kultuurielu arengut. |
II Maailma sõja ajal Sõrve poolsaarel olid kõige karmad lahingud. | II maailmasõja ajal olid Sõrve poolsaarel kõige karmimad lahingud. |
Kultuur jaguneb mitmeks harudeks. | Kultuur jaguneb mitmeks haruks. |
Eesti usk oli samamoodi nagu teistest riikidest, kuigi isegi siis on olemas erinevused. | Eesti usk oli samasugune nagu teistes riikides, kuigi on ka erinevusi. |
Mõned isegi surnu keha põleti ära selleks, et vabastada hing kehast välja, selleks et hingel oleks võimalik elada teise elus. | Mõnikord põletati isegi surnukeha ära, et vabastada hing kehast ning et hingel oleks võimalik elada teises elus. |
Inimesed uskusid vaimule, haldajad. Haldajad oli mittu inimesed pidid nendega viisakas olla, sest kui sa ei ole nendega viisakas käinud siis nad võinud teha palju haiged sulle. | Inimesed uskusid vaime ning haldjaid. Haldjaid oli mitu ning inimesed pidid nendega viisakad olema, sest kui sa nendega viisakalt ei käitunud, võisid nad sulle palju haiget teha. |
Haldaja oli saunas, majas, põllul, vees, metsas jne. Teise riigides neile ei usuti eriti, sest neil oli omad haldjad. | Haldjad olid saunas, majas, põllul, vees, metsas jne. Teistes riikides neisse eriti ei usutud, sest neil olid omad haldjad. |
Tänu seltsile Eesti hakkas rohkem ja rohkem areneda. | Tänu seltsidele hakkas Eesti üha rohkem ja rohkem arenema. |
Kirjanduse kohta võib öelda, et ta oli populaarne, sest iga kirjanikus tahtis, et tema emakeel, eesti keel, oleks säilinud, sest kui kõik läks teist moodi siis eesti keel võiks ju üldse kaduda, aga õnneks seda ei juhtunud. | Kirjanduse kohta võib öelda, et see oli populaarne, sest iga kirjanik tahtis, et tema emakeel – eesti keel – säiliks, sest kui kõik oleks läinud teisiti, siis oleks eesti keel võinud üldse kaduda, aga õnneks seda ei juhtunud. |
Tasub märgata, et eesti haldjad ei olnud ei pahatahtlikud ega head. Need olid indefirentsed e neutraalsed. Haldjad võisid teha nii häid kui halbu, see sõltus juba inimese iseendast. | Tasub märkida, et eesti haldjad ei olnud ei pahatahtlikud ega head. Nad olid indiferentsed ehk neutraalsed. Haldjad võisid teha nii head kui halba, see sõltus juba inimesest endast. |
See oli nähtamatu, aga aitas vajalikus momendis. | Ta oli nähtamatu, aga aitas vajalikul momendil. |
Eesti talurahvas hindasid väga oma esivanemad. | Eesti talurahvas hindas väga oma esivanemaid. |
Surnudest ei saa rääkida halvasti. Peab mainima ja mäletama ainult head asjad. | Surnutest ei tohi halvasti rääkida. Peab mainima ja mäletama ainult häid asju. |
Seal asusid kalmistu. Sinna käisid inimesed suhelda oma surnute sugulastega ja ohverdati sinna toitu, lõnka ja teisi. | Seal asusid kalmistud. Seal käisid inimesed oma surnud esivanematega suhtlemas ja neile ohverdati toitu, lõnga ja muud. |
Eesti rahvausund on minetatakse maausuks. | Eesti rahvausundit nimetatakse maausuks. |
Muutus ka elamukultuur, nt uuenduseks olid suured aknad, mõned muutused olid nähtavad ka ruumi sisustamisel, kasutati ikka rohkem uut mööblit, varem oli mööbli vähem ruumis, nüüd aga vaatakse, et see oleks ka mugav. | Muutus ka elamukultuur, uuenduseks olid näiteks suured aknad. Mõned muutused olid nähtavad ka ruumi sisustamisel – kasutati ikka rohkem uut mööblit, varem oli ruumis mööblit vähem, nüüd aga hakati vaatama, et see oleks ka mugav. |
Ajakirjanduses kajastati kõik sündmusi ja olukordi mis pakkusid huvi rahvale. | Ajakirjanduses kajastati kõiki sündmusi ja olukordi, mis rahvale huvi pakkusid. |
Ka kirjanduse järgi oli võimalus inimesi arendada, nad lugesid ikka rohkem ja rohkem kirjanduse, see mõjutas aga omakorda nende hariduse tasemele. | Ka kirjanduse kaudu oli võimalik inimesi arendada. Nad lugesid ikka rohkem ja rohkem kirjandust, see mõjutas aga omakorda nende haridustaset. |
Nad olid oma aja väga tähtsatena tegelastena kes arenesid eesti keelt ja rikkastusid eesti kultuurielu. | Nad olid oma aja väga tähtsad tegelased, kes arendasid eesti keelt ja rikastasid eesti kultuurielu. |
Jannsenile aitas oma töös tema tütar – Lydia Koidula, kelle tegevus on väga tähelepanuväärne Eesti kultuurielus. | Jannsenit aitas töös tema tütar Lydia Koidula, kelle tegevus on Eesti kultuurielus väga tähelepanuväärne. |
1637. a. kirjutas H. Stahl esimest Eesti keele grammatikat. | 1637. aastal kirjutas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. |
Hakkasid ilmuma eesti keelseid grammatikaid ja aabitsaid. | Hakkasid ilmuma eestikeelsed grammatikad ja aabitsad. |
Juba olid ajalehed ja inimesed oli huvitanud kirjanduse arendamises. | Juba olid olemas ajalehed ja inimesed olid huvitatud kirjanduse arendamisest. |
K. J. Peterson oli silmapaistev kirjanik sellel ajal, ta kirjutas odad ja luuletused. | K. J. Peterson oli selle aja silmapaistev kirjanik, kes kirjutas oode ja luuletusi. |
Ka kivid olid tähtis ohverdamiskohad. | Ka kivid olid tähtsad ohverdamiskohad. |
Nüüd nendele lisati gümnaasiumeid, ka tütarlaste jaoks, kooliskäimine oli kohuslik. | Nüüd lisandusid nendele gümnaasiumid, seda ka tütarlaste jaoks, kooliskäimine oli kohustuslik. |
Tartu Ülikoolile lubati kutsuda õppejõud välismaalt. | Tartu Ülikoolil lubati kutsuda õppejõude välismaalt. |
Aga mõni aeg loengud veel peeti saksa keeles. | Aga mõnda aega peeti loenguid veel saksa keeles. |
See aeg oli nimetakse Suur Nälg ja kestis 2 aastat. | Seda aega nimetatakse Suureks Näljaks ja see kestis kaks aastat. |
Ja pärast seda aega Eestimaa oli Vene impeeriumi koosseisuses umbes 200 aastat. | Ja pärast seda aega oli Eestimaa umbes 200 aastat Vene impeeriumi koosseisus. |
Selles koolis õppivad paljud vene keelt ja et parandada nende oskusi on projektid. Saadetakse neid õpilasi õppida vene koolidele Ida-Virumaal. | Selles koolis õpivad paljud vene keelt ja et nende keeleoskust parandada, viiakse läbi erinevaid projekte, näiteks saadetakse õpilasi õppima vene koolidesse Ida-Virumaal. |
On ka vene kool, aga venelasi õppib seal vähe, sest vähe elavad seal venelasi. | On ka vene kool, aga õpilasi on seal vähe, sest seal elab vähe venelasi. |
24.01.1919 oli Eesti pind vaenlaste puhas. | 24.01.1919 oli Eesti pind vaenlastest puhas. |
Mobiliseeritud eestlased vapralt läksid sõtta, arvates, et murtakse Eestis saksa ülem võim. | Mobiliseeritud eestlased läksid vapralt sõtta, arvates, et Eestis murtakse Saksa ülemvõim. |
Venemaast eraldamine sai Eestile võimalik 1917 aastal alanud revolutsiooni tõttu. | Venemaast eraldumine sai Eestile võimalikuks 1917. aastal alanud revolutsiooni tõttu. |
Aga järgmisel valimistel enamlaste mõju langes, sest enamus häälte oli läinud iseseisvust pooldavate parteite kätte. | Aga järgmistel valimistel enamlaste mõju vähenes, sest enamus häältest oli läinud iseseisvust pooldavate parteide kätte. |
Põlvamaal asub üle Eestit tuntud Värska sanatoorium. | Põlvamaal asub üle Eesti tuntud Värska sanatoorium. |
13 sajandiks oli Lääne-Virumaal kujunenud mitu muistseid kihelkondi. | 13. sajandiks oli Lääne-Virumaal kujunenud mitu muistset kihelkonda. |
Suur osa Viljandimaast hõlmab Sakala kõrgustik. | Suure osa Viljandimaast hõlmab Sakala kõrgustik. |
Üks tähtsamaid vaatamisväärtuseid on Haapsalu loss kus suvel toimub palju kulturseid üritusi. | Üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on Haapsalu loss, kus toimub suvel palju kultuuriüritusi. |
Seal toimub ka harastajate teatride festival. | Seal toimub ka harrastusteatrite festival. |
Üks huvitav sündmus on see, igal aastal suplemist hooaja avab Haapsalu linnapea. | Üks huvitav sündmus on see, et igal aastal avab suplemishooaja Haapsalu linnapea. |
Maakonnas elab liigi 41 000 inimesi. | Maakonnas elab ligi 41 000 inimest. |
Maakonnal elab 41 000 inimesi, suurem osa neist on eestlased. | Maakonnas elab 41 000 inimest, kellest suurem osa on eestlased. |
Sel periodil elu Eestimaal kiiresti areneb. | Sel perioodil areneb elu Eestimaal kiiresti. |
Eesti toodab vili mida müüb naabritele või vahetab vastu soola, ehtede või teist vajaliku asjade vastu. | Eesti toodab vilja, mida müüb naabritele või vahetab soola, ehete või teiste vajalike asjade vastu. |
See tõttu, et kirik mängis tähtsa rolli inimese elus oli vaja rohkem inimesi, kes saaks lugeda. | Seetõttu, et kirik mängis tähtsat rolli inimeste elus, oli vaja rohkem inimesi, kes oskaksid lugeda. |
Sellega hakkas tegeleda Forselius. | Sellega hakkas tegelema Forselius. |
See seminaria ei töötanud kaua, sest Forselius varsti hukkus, kuigi ta jõudis anda teadise paarkümne õpetajatele. | See seminar ei töötanud kaua, sest Forselius hukkus varsti, kuid ta jõudis anda oma teadmised edasi paarikümnele õpetajale. |
Rootsi ajal anti välja esimene eesti keele grammatikat ja tõlgiti eesti keelde pibliat. | Rootsi ajal anti välja esimene eesti keele grammatika ja tõlgiti eesti keelde piibel. |
Rahva jaoks võib olla oli see tõesti hea aeg peale palju sõjasi. | Rahva jaoks oli see võib-olla tõesti hea aeg pärast paljusid sõdu. |
Punaarmee keskendus oma väed Eestimaa juures. | Punaarmee koondas oma väed Eestimaa juurde. |
Eesti Vabariigi regulaarväed hakkasid kuuluma Punaarmeile. | Eesti Vabariigi regulaarväed hakkasid kuuluma Punaarmeele. |
1941 a. olid kõige suured maasküüditamised. | 1941. aastal olid kõige suuremad massiküüditamised. |
Eestlased proovisid sel ajal oma vabaduse eest võitlema. | Eestlased proovisid sel ajal oma vabaduse eest võidelda. |
Loodus Võrumaal on vaheldusrikkas. | Loodus on Võrumaal vaheldusrikas. |
1917 Saksa väed okkupeerisid saart. | 1917. aastal okupeerisid Saksa väed saare. |
Muinasaja lõppul Eesti elanikud hakkasid paremini elada. | Muinasaja lõpul hakkasid Eesti elanikud paremini elama. |
Ja kõige rohkem tahtis ta jutustada oma üksinduses. | Ja kõige rohkem tahtis ta jutustada oma üksindusest. |
Ka tänapäeval on palju inimesi, kes on üksik, kes vajab armastust ja kaastundlikkust. | Ka tänapäeval on palju inimesi, kes on üksikud, kes vajavad armastust ja kaastunnet. |
Ja ma ütleksin, et selle novelli sisu ei ole aktuaalseks läinud ainult Eestis, vaid terves maailmas. | Ja ma ütleksin, et selle novelli sisu ei ole aktuaalne ainult Eestis, vaid terves maailmas. |
Ehkki me jääme venelasteks, harjume me iga päev võõra kultuuriga ja oleme kitsas kontaktis teise rahvaga. | Ehkki me jääme venelasteks, harjume iga päev üha enam võõra kultuuriga ja oleme tihedas kontaktis teise rahvaga. |
Milles keeles suhtlevad siis inimesed selles perekonnas. | Millises keeles suhtlevad siis inimesed selles perekonnas? |
Neil õnnistub elada õnnelikult ja harmooniliselt. Nende laps valdab nii isa, kui ka ema keelt. | Neil õnnestub elada õnnelikult ja harmooniliselt. Nende laps valdab nii isa kui ka ema keelt. |
Mida keelt te kodus räägite? | Mis keelt te kodus räägite? |
Aga mida keelt räägib siis nende laps? | Aga mis keelt räägib siis nende laps? |