Corpus
stringlengths 14
1.22k
| Algorithmic_Errors
stringlengths 12
1.2k
|
|---|---|
Kui ostja ei selgita ettenähtud korras välja edukat pakkumist või pakkumine lükatakse tagasi käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ostja pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. | Kui ostja ei selgita etenähtud koras välja edukat pakumist või pakumine lükatakse tagasi käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ostja pakujale pakumise esitamisega kantud kulud. |
Teabe avaldamisel pakkumistes esitatava informatsiooni kohta (käesoleva seaduse paragrahv 18), pakkumise hindamise, võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta (käesoleva seaduse paragrahv 29) või toimunud läbirääkimiste kohta (käesoleva seaduse paragrahv 48), kui see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingute ja käesoleva seaduse sätetega, vastutab avalik teenistuja käesoleva seaduse paragrahvis 62 sätestatud korras, ostja hüvitab aga teabe avalikustamisega tekitatud kahju. | Kohta paragrahv sätetega seaduse avalikustamisega käesoleva lepingute sõlmitud hüvitäb pakumise 29 paragrahvis toimunud vastutab seaduse avaldamisel võrdlemise vastuolus pakumistes käesoleva se 62 käesolevä seaduse ja polte teabe ostja teabe hindamise 18 kahju esitatava paragrahv kohta egspertisi tekitatud informatsioni 48 käesoleva vahel käesoleva seaduse koras on paragrahv kui selgituste avalik ja sätestatud kohta või agä tenistuja läbiräkimiste seaduše |
Kui ostja keeldub edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimisest või vastuvõetud pakkumise hankelepinguna tunnistamisest, kui selline kord on esitatud pakkumise kutse dokumentides (käesoleva seaduse paragrahv 33), siis hüvitab ta pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. | Kui ostja keldub edukaks tunistatud pakumise esitanud pakujaga hänkelepingu sõlmimisest või wastuvõetud pagumise hankelepinguna tunistamisest, kui seline kord on esitatud pakumise kudse dokumentides (käesoleva seaduse paragrahv 3), sis hüvitab ta pakujäle pakumise esitamisega kantud kulud. |
Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju. | Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju. |
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril. | Kaesolev jõuštub jäanuaril seadus 1 äastä 196 |
Küpsetuspreparaat ehk toode, mis saadakse vastavalt heale tootmistavale, kuumutades koostisosade segu vastavalt vajadusele, kuid mitte üle 180 °C ja 15 minuti. | Kübsetuspreparat ehk tote, mis sadakse vastavalt heale totmistavale, kümutades kostisosade segu vastawalt vajadusele, kuid mite ule 180 °C ja 15 minuti. |
Käesoleva punkti alapunktides 1-6 nimetatud ainete segu. | Käesoleva punkti alapunktides 1-6 nimetatud ainete segu. |
Käesolev määrus ei laiene ainult magusa, hapu või soolase maitsega ainetele ning lõhna- ja maitseaine valmistamiseks mittekasutatavatele lõhna- ja maitseomadustega ainetele. | Käešolev märus ei laiene ainult magusa hapu või šolase maitsega ainetele ning lõhna ja maitseaine valmistamiseks mitekasutatavatele löhna ja maitseomadusdega äinetele |
Lõhna- ja maitseaine ei tohi sisaldada elemente või ühendeid inimese tervisele ohtlikus toksilises koguses, sealhulgas mitte üle 3 mg/kg arseeni, 10 mg/kg pliid, 1 mg/kg kaadmiumi ja 1 mg/kg elavhõbedat. | Mgkg ja ärseni 1 tervisele 10 kokuses sisaldada 3 1 elemente ja sealhulgas ohtlikus ei kadmiumi või lõhna üle mkg tohi toksilises elavhõbedad mkg plid mgkg inimese ühendeid maitseaine mite |
Lõhna- ja maitseainele võib lisada toiduaineid, aineid nende lahustamiseks ja lahjendamiseks, tehnoloogilisi abiaineid ning lisaaineid. | Lõhna- ja maitseainele võib lisada toiduaineid, aineid nende lahustamiseks ja lahjendamiseks, tehnoloogilisi abiaineid ning lisaaineid. |
Käesoleva määruse lisas sätestatud ained võivad esineda toidus looduslikult või sattuda sinna lõhna- ja maitseaine kasutamisel, kuid mitte nimetatud ainete puhtal kujul lisamisel. | Sätestatud nimetatut käesõleva kasutamisel esineda lõhna lisamisel märuse mide võivad ained või loduslikult kuid lisas toitus satuda ja puhtäl maitseaine kujul sina ainete |
Lõhna- ja maitseainete kasutamisel peab kinni pidama käesoleva määruse lisas „Ainete piirnormid valmistoidus toidugruppide kaupa“ sätestatud nõuetest. | Lõhna ja maitseainete kasutamisel beab kinni pidäma gäesoleva määruse lisas „Ainete piirnormid valmistoidus toidugruppide kaupa“ sätestatüd nöuetest |
Lõhna- ja maitseainete kasutamisel ei tohi valmistoidus 3,4 -bensopüreeni sisaldus olla üle 0,03 μg/kg. | 34 ei 003 lõhna olä tohi üle sisaldus ja valmistoidus kašutämisel maitseainete pensopüreni μkkg |
Lõhna- ja maitseaine märgistamisel järgitakse märgistamise erinõudeid. | Maitseaine märkistamisel jä löhna järkitakse erinöudeid märgistamise |
Lõhna- ja maitseainele lisatud ainete nimetused. | Maitseainele ainete lišatüt nimetused ja löõhnä |
Kui lõhna- ja maitseainele on lisatud lisaaineid, tuleb pakendile kanda selle lisaaine rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. | Kui lõhna ja maitseainele on lisätud lisääineid tuleb pakendile kanda selle lisaaine rühmanimetus millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliseld kehtestatud nümbriline tunnus |
Tootja või pakendaja või Eestis registreeritud müüja nimi, aadress ja asukoht. | Vöi nimi registreritud müja ja totja või Eeštis pakendaja adresš ašukõht |
Netokogus massi- või mahuühikutes. | Netokogus massi- või mahuühikutes. |
Käesoleva määruse punkti 8 alapunktides 2, 3 ja 4 sätestatud teabe võib esitada kauba saatedokumentides, kui lõhna- ja maitseaine pakendile on kantud märge „Kasutamiseks toiduainetööstuses, mitte jaemüügiks“. | Esitada mite satetokumentides käešoleva alapunktides 4 teabe on jaemügiks“ toiduainetöstuses 2 ja 3 „Kasutamiseks märge ja kantud 8 lõhna kauba punkti pakendile võib märuse maitseaine sateštatud küi |
Lõhna- ja maitseainete segu korral teiste ainetega lõhna- ja maitseained nende sisalduse alanevas järjestuses, nimetus vastavalt käesoleva punkti alapunktile 1, teiste ainete nimetused ning lisaainete puhul rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. | Lisaaine millele nende numbriline teiste maitseained 1 äinetega ning puhul punkti järgneb nimetus rühmanimetus käesoleva alapunktile lõhna tunnus ainete ja nimetus segu vastävalt ja teiste kehteštatud nimetused lõhna korral alanevas sisalduse rahvüsvaheliselt maitseainete lisaainete järjestušes või |
Sõna „looduslik“ ja teisi samatähenduslikke sõnu võib kasutada nende lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitseomadustega koostisosa sisaldab käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 või 4 nimetatud lõhna- ja maitseainet. | 1 punkti samatähenduslikke puhul alapunktis sisäldab lõhna 4 ja käesoleva 1 määruse sõna lõhnä või maitseainet võib nende maitseomadustega löhna nimetatud šõnu „looduslik“ koostisosa ja ja kasutadä mille maitseainete teisi ja |
Sõna „looduslik“ ja teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata lõhna- ja maitseaine puhul, mille nimetus viitab toiduainele või lõhna- ja maitseaine toormele, kuid selle lõhna- ja maitseomadustega koostisosa pole isoleeritud ainult või peaaegu ainult toiduainest või lõhna- ja maitseaine toormest füüsikaliste, ensümaatiliste, mikrobioloogiliste protsessidega või toidu töötlemisega traditsioonilisel viisil. | Sõna „looduslik“ ja teisi samatähenduslikke sõnü ei kasutata lõhna ja maitseaine puhul mille nimetus viitab doiduainele või lõhna ja maitseaine toormele kuid selle lõhna ja maitseomadustega koostisosa pole isoleeritud ainult või peaäegu ainult toiduainest või lõhna ja maitseaine doormest füüsikaliste ensümaatiliste mikrobioloogiliste protsessidega vöi toidu töötlemisega traditsioonilisel viisil |
Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määrus nr 156 „Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine“ (RT I 1998, 67, 1075; 111, 1839). | Ja lõhna Valitsuse märus kehtestamine“ I 1 märgistamise 67 „Tehislike RT 156 1075 Vabarigi kora tunistadä 198 a pirnormide nende kasutusvisi maitseäinete juli nr 1839 jä 14 kehtetugs 198 lõetelu |
Määrus kehtestatakse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) paragrahvi 2 lõike 3 alusel. | Märus kehtestatakse „Tötervishoiu ja töohutuse seaduse“ RT I 19 60 616 20 5 362 paragrahvi 2 lõike 3 alusel |
Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal. | Juhendamist ja töõkohal tötaja tötervishoiu töõhutüsalast ja väljaöped |
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe hiljemalt kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest. | Kahe tötervišhoiu döandja joksul alates märamisest koraldab ja või tökeskonanõukogu nende väljaõpbe tökeskonavolinikule valimisešt töohutusälase hiljemalt likmetele ja ku |
Nende väljaõpet võib teha koolitaja (edaspidi koolitusasutus) 24-tunnise õppekava alusel (lisa 1). | Nende väljaõpet võib teha koolitaja (edaspidi koolitusasutus) 24-tunnise õppekava alusel (lisa 1). |
Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendõpe korraldatakse kursusena, mille teemad ja õppekava kinnitab koolitusasutus, lähtudes tööandjate ja töötajate vajadustest. | Tökeskonanõukogu täiendõpe ja kõraldatakse kursusena temad kinitap likmede ja vajaduštest tötajate ja lähtudes töandjate õpekava kolitusasutus mile tõkeskonavolinike |
Töökeskkonnavolinik või töökeskkonnanõukogu peab seda vajalikuks. | Töökeskkonnavolinig töökeskkonnanõugogü seda peab või wajalikukš |
Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. | Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. |
Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötajate vajadusest lähtuvalt. | Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötajate vajadusest lähtuvalt. |
Juhul kui tööandja (tööandja esindaja) täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi ise, peab ta läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. | Juhul kui tööandja (tööandja esindaja) täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi ise, peab ta läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. |
Iga väljaõppekursus lõpeb osalejate teadmiste kontrolliga. | Iga löpeb teadmiste valjäõppekursus osalejate gontrollika |
Koolitusasutus peab väljastama igale õppekursuse lõpetajale või õppepäeval osalejale tunnistuse, kus on märgitud läbitud teemad ja nende mahud, tunnistuse number ja koolitusasutuse nimi. | Kolitusasutus peab väljastama igale õpekursuse lõpetajale või õpepäeval osalejale tunistuse kus on märgitud läbitud temad ja nende mahud tunistuse number ja kolitusasutuse nimi |
Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. | Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. |
Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. | Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. |
Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava (lisa 2). | Õppekava Eesti on 2 16tunnine väljaõppekursuse Punase aluseks lisa Risti |
Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. | Järel kolme iga esmaabiandja tööandja aasta suunab täiendõppele. |
Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. | Jä on süwendada ja teadmisi täiendõpe väljaöpbekursusel oskusi esmärk korata omandätud. |
Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi. | Kestus esmabiandjate kus täiendõpekursuse tundi minimalne on. |
Esmaabiandjate väljaõpet ja täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. | Esmabiandjate väljaõpet ja täiendõpet kolitusasutuses võib läbi via meditsinitötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või mu pädeva asutuse esmabiõpetajate kolituskursuse ning omab selekohast tunistust. |
Koolitusasutus peab kursuse lõpetanud esmaabiandjale väljastama pärast teadmiste kontrolli tunnistuse. | Koolitusasutus peab kursuse löbetänud esmaabiandjale väljastama bärašt teadmiste kontrolli tunnistuse |
Paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud koolitusega võivad tegelda Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. | Paragrähvi 1 lõike 1 punktides 14 nimetatud koolitusega võivad tegelda Sotsiaälministeeriumis registreeritud goolitusäsütused |
Kasutatavate õppematerjalide loetelu. | Lõetelü õbpemadeerjalide kasutadavate |
Avaldusele tuleb lisada lektorite pädevust tõendavate dokumentide koopiad ja väljastatava tunnistuse näidis. | Dokumentide väljastatava kobiad duleb ja näidis töendavate tunistuse avaldusele lisadä lekdorite pädevust |
Sotsiaalministeeriumi pädeval ametnikul on õigus kontrollida töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse kvaliteeti. | Kvaliteti pädeval šotsialminišteriumi ja õigus kontrolidä töohutusälase tötervishoiu on koliduse ametnikul |
Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. | Alušel tökeskonašpetsialist juhendamise vib kinidatüd töandja töle läbi tötäja tötaja asumist juhendi ene sisejuhatava |
Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. | Kohaliku tökeskonavoliniku tütvustamist äsuduse esmabiandja kontaktantmete ja töinspekdsioni |
Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. | Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. |
Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. | Asukohta evakuatsionipäsude tede ohumärguandeid ning ja kasutatavaid tökohal |
Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. | Väljaõpe ohutute töövõtete omandämišeks kõrraldatakse töõtajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täientjuhendamist. |
Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. | Või märatud kogenud döõajal tõötaja toimub juhentamisel töändja spetsialisti väljaõpe polt |
Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest. | Väljaõpe kestuse märab töandja sõltuvalt ameti või kutseala spetsifikast kerukusest ning tö ohtlikusest |
Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. | Neid iseseisvale räkendada tötervishoiu töohuduse kui tötaja ja tötajä on oskab praktikas vendunud lubatakse nõudeid juhentajä ja tuneb töle et |
Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. | Tööantja vöip töötajale väljaõpet midte korraldada kui töötaja on töötanüd eelnevalt samalaadsel tööl tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua |
Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. | Peäp kui seda vajaliküks tõinsbektor |
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. | Taiendjuhentamise sišu ja mahü määrap tööandja. |
Iseseisvale tööle lubamise kuupäev. | Küpäew tõle iseseiswäle lubamise |
Töötaja kinnitab lõikes 1 nimetatud juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. | Alkirjaga 1 wäljaõpet isešeisvale dõtaja nimetatud oma ning lubamist juhendamišt kinitab töle lõikes |
Õppekava aluseks on võetud Eesti Punase Risti poolt koostatud esmaabi põhikursus, millele omistati 12. oktoobril 1997. a sertifikaat, mis on kooskõlas Euroopa Punase Risti ja Punase Poolkuu esmaabi õpetamise standardiga. | Esmaabi sertifikaat kooskõlas esmaabi on Euroopa oktoobril Risti Risti Poolkuu Eesti mis standardiga ja millele Punase omistati a võetud aluseks koostatud õpetamise 1997 12 õppekava poolt Punase Punase on põhikursus |
Käesolev seadus sätestab alkoholi käitlemise üldised nõuded, riikliku korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. | Käesolev seatus sätestab alkohõli käitlemise üldised nöuded riikligu korralduse ja järelevalve ning västutuse seaduse rikkumise eest |
Alkoholi jaemüük - alkohoolse joogi pakkumine või müük tarbijale. | Alkoholi jaemük - alkoholse jogi pakumine või mük tarbijale. |
Eestis toodetav alkohol peab olema kantud riiklikusse alkoholiregistrisse (edaspidi register). | Todetav peab olema (edaspidi alkõhol rikliküse älkoholiregištrise kantud eestis rekister). |
Eestisse sisseveetav alkohol peab olema kantud registrisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhtudel. | Eestisse sisseveetav alkohol peab olema kantud registrisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhtudel. |
Lubatud on kaubelda vaid sellise alkoholiga, mis on kantud registrisse ja mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele. | Lubatud on kaubelda vaid selise alkoholiga mis on kantud registrise ja mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või sele kirjeldusele |
Register asutatakse Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) alusel. | 10, seaduse 597; 155; 77) register poolt asutatakse 1998, 1999, 423; I 7, Vabariigi 373; 28, 2001, 552; 50, 57, 2000, 1997, andmekogude 317; 17; 92, alusel 36/37, 17, Valitsuse (RT. |
Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium. | Töötleja vasdudav on Majantusminišteerium regisdri |
Alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta käiva teabe töötlemine. | Alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta käiva teabe töötlemine. |
Muud asjakohased dokumendid, kui seda peab vajalikuks register. | Asjakohased register kui dokumendid, seda peab vajalikuks mud. |
Alkoholi registrisse kandmise otsustab komisjon, mille koosseisu ja töökorra määrab majandusminister. | Jä mile alkoholi otsustab tökora märab kandmiše regištrise goseisu majandusminister komisjõn |
Registrisse võib kanda alkoholi, mis vastab seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt alkoholi määratlemiseks, kirjeldamiseks ja müügiks esitlemiseks kehtestatud nõuetele. | Esitlemisekš Vabarigi vastab ja polt kanda alkoholi kirjeldamiseks kehteštätud võib mis seaduse nõuetele muügiks Valitsuse mäaratlemiseks alusel alkoholi registrise |
Kaubamärgi ja geograafilise tähise õiguskaitset käsitlevaid õigusakte ning välislepinguid. | Kaubamärgi ja geografilise tähise õiguskaitset käsitlevaid õigusakte ning välislepinguid |
Alkoholi tootja, kes taotleb tema poolt toodetud alkoholi kandmist registrisse, peab omama vastavat liiki kehtivat alkoholi käitlemise tegevusluba. | Tegevusluba polt liki käitlemise taotleb peab kandmist registrise alkoholi totja alkoholi alkoholi kehtivat tema omama todetud vastavat kes |
Täiendavalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatule võib käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon suunata alkoholi, mille registrisse kandmist taotletakse, analüüsimiseks majandusministri määratud akrediteeritud laborisse. | § täiendavalt komisjon alkoholi, seaduse kandmišt registrise sunatä taotletakse, laborise majandusministri mile võib käesolewa seaduse akrediteritud nimetatule 6 lõikes käesoleva § märatüd nimetatud analüšimiseks lõikes 6 3 1. |
Vastavate analüüside tegemise eest tasub alkoholi registrisse kandmist taotlev tootja või sissevedaja. | Änalüside registrise tegemise est kandmist vöi vaštavade sisewedaja tasub taotlev totja alkoholi |
Analüüside tasumäärad kinnitab majandusminister. | Analüside tasumärad kinitab majandusminister. |
Registrisse kantud alkoholi müügipakendi või selle elementide muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse numbrikombinatsiooni osas) kuulub alkohol uuesti registrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 5-7 sätestatud alustel. | Registrisse gantüd alkoholi müügipakendi või selle elementide muutumisel välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse numbrikombinatsiooni osas kuulub alkohol uuesti rekistrisse kandmisele käesolevä seäduse §des 57 sätestatud alustel |
Kehtivate ja kehtetuks tunnistatud alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta. | Kehtivate ja kehdeduks tunnisdatud alkoholi gaitlemise tegevuslubade kohta. |
Alkoholi käitlemine on lubatud vaid äriregistrisse kantud ettevõtjal alkoholi käitlemise tegevusloa (edaspidi tegevusluba) alusel. | Alkoholi käitlemise etevõtjal degevusloa äriregistrise alkoholi vaid tegevuslupa lubatut käitlemine alusel edaspidi on gandud |
Tegevusluba lahja alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel. | Tegevuslüba lahja alkoholse üridüšel jaemügiks avaligul jogi |
Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse alusel tegevuslubade väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra. | Väljastamise tunistamise tegevušlubade vabärigi Valitsuš seaduse ja kehtetukš kaesoleva kehtestab kora alusel mutmise |
Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusluba annab ühtlasi õiguse selle loa alusel toodetud alkoholi hulgimüügiks ja väljaveoks. | Käešoleva seaduse § 10 lõike 2 punktites 1 ja 2 nimetatut tegevüsluba anab ühtlasi õigüse sele loa alusel todetud alkoholi hulgimügiks ja väljaveoks. |
Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusluba annab ühtlasi õiguse selle loa alusel sisseveetud alkoholi hulgimüügiks. | Punktides 3 § sisevetud hülgimügigs nimetatut õiguse 2 algoholi sele anab alusel ja lõike 4 käesoleva loa tegevusluba ühtlaši seaduse 10 |
Tegevusluba omav ettevõtja võib tegutseda vaid tegevusloale kantud tegevuskohas. | Tegevušluba omav ettevõtja võib degütseda vaid tegevuslõale käntud tegevuskohas. |
Tegutsemist väljaspool tegevusloale kantud tegevuskohta loetakse tegutsemiseks ilma tegevusloata. | Tegutsemist loetakse kantud tegutsemiseks tegevuskohta tegevusloale väljaspool tegevusloata ilma |
Eeltoodu ei kehti hulgimüüja suhtes, kes realiseerib alkoholi jaemüügiga tegelevale ettevõtjale viimase tegevuskohas, kui hulgimüüja realiseeritava alkoholi ladustamine toimub hulgimüüja tegevusloale kantud tegevuskohas. | Eeltotu ei kehti hulgimüja suhtes, kes realiserip alkoholi jäemügiga tegelevale etevõtjale vimase tegevuškohas, kui hulgimüja realiseritava alkoholi ladustamine toimub hulgimüja tegevusloale käntud tegevuskohas. |
Kui ettevõtja ühte liiki tegevus toimub mitmes tegevuskohas, väljastatakse talle üks tegevusluba, kuhu on märgitud kõik tegevuskohad. | Kui ettevõtja ühte liiki tegevus toimub mitmes tegevuskohas, väljastatakse talle üks tegevusluba, kuhu on märgitud kõik tegevuskohad. |
Jaemüügi tegevusloale märgitakse kõik ettevõtjale kuuluvad tegevuskohad antud kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. | Jaemüügi tegevusloäle märgitakse kõik ettevötjale kuuluvad tegewusgohad antüd kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. |
Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevusloale märgitakse müügikohtade arv ja müügivorm. | Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevüsloäle märgidakse mügikohtade arv ja mügivõrm |
Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus tegevuslubade väljastamisel kehtestada täiendavaid tingimusi tulenevalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatust. | Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus tegevuslubade väljastamisel kehtestada täiendavaid tingimusi tulenevalt käesoleva seaduse §s 33 sätestatust |
Tegevusluba väljastatakse kuni kolmeks aastaks. | Tegevušluba väljastatagše kuni golmegs aastaks. |
Tegevusluba alkoholi jaemüügiks avalikul üritusel väljastatakse ettevõtjale selle ürituse toimumise ajaks. | Jaemügigs etevõtjäle älkoholi üritüse avalikul ajaks üritusel sele toimumise tegevusluba väljastatakše |
Alkoholi müügikohas peab asuma ostjale nähtaval kohal vastaval tegevusalal tegutsemise õigust kinnitav kehtiv tegevusluba või selle koopia, mille on kinnitanud väljastaja. | Alkoholi müügikohas peab asuma ostjale nähtaval kohal vastaval tegevusalal tegutsemise õigust kinnitav kehtiv tegevusluba või selle koopia, mille on kinnitanud väljastaja. |
Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud tegevuslube väljastab komisjon, mille koosseisu ja töökorra määrab majandusminister. | Käesolewa koseisu mile ja väljästab seaduse punkdides nimetatud lõike tegevüslube 1-6 tökora § majändusminister 10 märab komisjon, 2. |
Käesoleva seaduse § 10 1õike 2 punktides 7-10 nimetatud tegevuslube väljastab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. | Käesoleva seaduse § 10 1õike 2 punktides 7-10 nimetatud tegevuslube väljastab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. |
Tegevusloa väljastajad on kohustatud teavitama registrit kohe iga tegevusloa väljastamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest. | Tekevusloa väljasdajad on kohustatud teavitama regisdrit kohe iga tegevusloa väljästamisest, mudmisest või kehtetuks tunistamisest. |
Antud tegevuskohas kauplemiseks väljastatud tegutsemisloa (kauplemisloa) koopia - käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevusloa väljastamisel. | Antud tegevuskõhas kauplemiseks väljastatud tegutsemisloa kauplemislõa koopia käesoleva seaduse § 10 lõige 2 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevüsloa valjastamisel |
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud dokumentide koopiad peavad käsitlema registrisse kantud alkoholi, kusjuures käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusloa taotlemisel peab alkohol olema kantud registrisse tegevusluba taotleva ettevõtja algatusel. | Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud dokumentide koopiad peavad käsitlema registrisse kantud alkoholi kusjuures käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusloa taotlemisel peab alkohol olema kantud registrisse tegevusluba taotleva ettevõtja algatusel |
Avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek. | Avaliku ürituse koraldaja kirjalik nõusolek. |
Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja ei esita käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohaseid dokumente või esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. | Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja ei esita käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohaseid dokumente või esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. |